Korduvad küsimused

Mida kujutab endast CBCDG?

Keskpankade ühine võltsimise ennetamise töörühm (CBCDG) loodi G-10 keskpankade presidentide taotlusel ning sinna kuulub 32 keskpanka ja trükikoda. Töörühma eesmärk on uurida võimalikke ühiseid ohte pangatähtede turvalisusele ning pakkuda emiteerijatele lahendusi nende kõrvaldamiseks.

Töörühma kuuluvad 32 keskpanka pärinevad 31st riigist: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari, Ühendkuningriik. Töörühma kuulub ka Euroopa Keskpank.

G-10 riikide keskpankade presidendid esindavad järgmise 11 riigi keskpanku: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Itaalia, Jaapan, Kanada, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Šveits, Ühendkuningriik.

Miks võitleb CBCDG võltsimise vastu?

Raha võltsimine on kuritegu. Võltsitud rahatähtedel puudub väärtus.

Ehkki raha võltsimine tekitab ühiskonnale üldjuhul vähest majanduslikku kahju, on peamisteks kannatajateks üksikisikud ja ettevõtted, sest võltsitud rahatähe vastuvõtmist ei hüvitata kellelegi. Võltsimine võib nõrgendada ka usaldust maksesüsteemide suhtes, põhjustades ebakindlust sularahatehingute sooritamisel.

Keskpangad ennetavad võltsimist, kujundades ja emiteerides hästi kaitstud pangatähti ning koolitades avalikkust, et vähendada kahju, mida üksikisikud ja ettevõtted võivad saada võltsitud rahatähtede vastuvõtmisest.

Mida teeb CBCDG võltsimise mõju vähendamiseks?

Võltsimisvastane tehnoloogia, mida CBCDG toetab, ennetab digitaalset võltsimist ning vähendab seeläbi ka kahjusid, mida üksikisikud ja ettevõtted võivad saada valeraha vastuvõtmisest.

Mida kujutab endast CDS?

Võltsimise ennetussüsteem (CDS) hõlmab võltsimisvastast tehnoloogiat, mis takistab personaalarvutite ja digitaaltehnoloogia kasutamist turvaelementidega kaitstud pangatähtede kujutamisel või reprodutseerimisel. Selle eesmärk on ära hoida pangatähtede lubamatut reprodutseerimist ja kaitsta üksikisikuid ning ettevõtteid valeraha vastuvõtmisel saadava kahju eest.

Kas CDS võimaldab ametiasutustele juurdepääsu tarbijate isikuandmetele?

Ei võimalda. CDS loodi ainult selleks, et takistada personaalarvutite ja digitaaltehnoloogia kasutamist pangatähtede lubamatul reprodutseerimisel. CDSi abil ei ole võimalik tuvastada personaalarvutite või digitaaltehnoloogia kasutamist. Kolmanda osapoole läbi viidud sõltumatu kontrollimise käigus on kindlaks tehtud ja kinnitatud, et CDS ei riku mingil viisil eraelu puutumatust.

Kas CDS takistab personaalarvutite ja tarkvara tõhusust ning tööd?

CDS ei põhjusta personaalarvutite töökindluses mingeid muutusi. CBCDG esindajad teevad koostööd riist- ja tarkvaratootjatega tagamaks, et kõnealuse tehnoloogia kasutamine ei avaldaks nende toodete töökindlusele märgatavat mõju.

Millised tootjad on võtnud kasutusele CDSi?

CDSi on vabatahtlikult kasutusele võtnud juhtivad riist- ja tarkvaratootjad, arvestades kahju, mida võltsitud raha võib klientidele ja üldsusele tekitada.

Miks CDS loodi?

Kuigi personaalarvutite ja digitaaltehnoloogia kasutamine pangatähtede võltsimisel on riigiti erinev, muudab tehnoloogia areng võltsimise lihtsamaks kui varem. Ehkki üldine võltsimise tase on endiselt madal, töötab CBCDG selle heaks, et ennetada digitaaltehnoloogia kasutamist võltsimisel ja kaitsta raha turvalisust.

Kas CDS teeb pangatähed turvaliseks?

Pangatähtede turvalisus on tagatud mitmete täiendavate turvaelementidega ning sellega, et avalikkus kontrollib nähtavaid turvaelemente. Iga riigi pangatähti emiteerival asutusel on olemas võltsimise ennetamise kava. Samuti on iga riigi ülesandeks kindlaks määrata turvaelementide kogum, mis sobib kõige paremini nende rahatähtedele. CDS on üks kaitsesüsteemidest, mida emiteerijad võivad digitaalse võltsimise ennetamiseks kasutada.

Kas võltsimisvastase tehnoloogia kasutamist personaalarvutites reguleeritakse õigusaktidega?

Mitmed riigid kaaluvad asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist ning hanke-eelistuste ja impordipiirangute kinnitamist. Täpsemat teavet saab vastava riigi seadusandlikelt organitelt.